Tere!
Mina olen Samuel. Mind valiti osalema Erasmus+ õpirände programmis esindama ennast ja oma kooli Tenerifel.
Õpirände programmi raames elan ja töötan siin 5 nädalat. Kõlab huvitavalt aga esimene nädal näitas, et see on vägagi rutiinne elu nagu elu Eestiski. Hommikul üles ja tööle. Pärastlõunal koju ja lõõgastuma. Erinevus seisneb ainult meeletus soojuses ja ümbritsevates palmipuudes.
Protsess Tenerifele suundumiseks algas tunduvalt varem aga põhiline arusaam reisi algusest jõudis minuni laupäeval, teisel veebruaril, kui suundusin Tallinna, et sealt juba järgneval hommikul välismaale suunduda. Kosutav julgestus pikaks reisiks pere keskis tarbitud, oli aeg suunduda lennujaama. Lennujaama saatis mind minu armas elukaaslane, kes väikese pisara, kuid innustust andva ja raudse südamega mu teele saatis. Varasemad kogemused lennukitega on näidanud, et kui võtad seda kui bussireisi, siis läheb sõit kiiremalt ja valutumalt. Nii sai ka tehtud. Väike hüpe Oslosse ja hoopis teine maailm. Kallimad hinnad ja kauguses kaunid mäed. Idüll missugune. Oleks võinud hoopis sinna paikseks jääda.
Imelised vaated ja mõnus lumi. Nutisõltlasena kontrollisin ka kohe interneti avarustest välistemperatuuri. Mõõdukad -5 celsiuse skaalal. Oleks tahtnud minna Oslot avastama natuke aga kiire ajakalkulatsioon näitas, et kuuest ja poolest ootetunnist oleks ehk maksimaalselt kaks tundi välja venitanud. Arvestada sinna juurde jalutamine lnnas ja iga vaatamisväärsuse imetlemiseks jääks tühised 15 minutit, kui neid ehk 3 või enam oleks olnud.
Momendis olles aeglaselt liikuv sekundiseier liikus tagantjärgi mõeldes tegelikult päris kiiresti. Aeg läks kui linnulennul ja olimegi juba uuel lennul. Seekord siis natuke pikaajalisem hüpe sai siiski valutult hüpatud ja olimegi soojal maal. Meid tervitas umbkeelne bussijuht, kes oli suhteliselt kannatamatu meid oma majutuspaika eskortima. Suureks üllatuseks oli 8-liikmelisele seltskonnale tellitud suur viiekümne kohaline buss. seadsime end mugavalt sisse ja asusime veel viimasele teekonnale sellel päeval. Pikad 10 minutit ja olimegi teisel pool lennujaama oma Apartment hosteli tüüpi majutuspaigas. Kiire info kohalikult organiseerivalt ettevõttelt ja tuppa magama.
Esimene hommik oli kätte jõudnud. Kell 6:00 äratus, sest uued praktikandid vaja kohalikus ametkonnas tööle registreerida. Asjalood, mis Eestis käivad mõne sekundiga turvatud internetisügavuses, käib siin see hoopis muud moodi. Poolteist tundi varem kohaliku Politsei ukse taga oodata tundus imelik aga kohalikud olid omas elemendis. Selleks ajaks, kui asutus avanema hakkas oli jäejekorras ootamas juba sajast inimesest koosnev rahvamass.
Kui riigiga asjad aetud oli lootust puhkama pääseda. Tuli aga välja, et ootamas on teekond kohalikku haigekassasse. Jälle kiire registreerimine ja suund võeti ettevõtete poole. Minu praktika ettevõtteks on AutovagChafiras. Las Chafirase piirkonnas asuv remonditöökoda, mis ajapikku hakkas kõige adekvaatsemana tunduma, sest üsna pea sain teada, et ka teised ettevõtted toovad oma raskemad tööd just sellele töökojale teha.
Kui kontrollida selle ettevõtte interneti lehekülge ja hiljem juba tuttava logo järgi ettevõtet ennast otsima hakata siis seda paraku ei leia. Terasem silm küll leiab väikese A4 suuruses ja sinist värvi infotahvli seinalt aga üldine pilt on hoopis teine. Tundub nagu oleks sinna jäetud eelmise ettevõtte infotahvlid.
Teisel päeval hakkas rutiinne töö pihta. Esimesena anti mulle testiks eemaldada ühelt autolt mootor. Tundub, et sain päris hästi hakkama, sest edaspidi tulid mulle juba päris klientide tööd. Teise päeva ennelõunaks oli mootor maas ja käigukast sellest eraldatud.
Sääjärel juba tööd kütusesüsteemiga.
Kiire lõdvikuvahetus.
Ja seejärel tuli natuke Mercedes-Benz Vito bussi lammutada.
Ja seejärel saadeti ära hotelli päikest nautima.
Neljapäeval sama kordus ja reedel tuli üllatuseks kiire starteri vahetus. Ka siin kandis tehakse natuke halba tööd. Kui käsi ei ulatu või ei mahu starteri ergutusjuhet paigaldama, siis mässime mingi kollase juhtme sellele otsa ja libistamekuidagi moodi teise otsa ilma igasuguse kinnitamiseta starteri ergutusjuhtme otsaku külge. Tulemuseks on mitte funktsioneeriv starter, mis pärast auto käivitamist tööle jääb ja väheke kõrvetada saanud praktikandi käed sest pidevalt tööd tehes läheb starter ikka paganama kuumaks.
Nädalavahetus oli ukse taga. Lootsime, et pärast pikka tööpäeva saab rahulikult minna kohalikku autorendi ettevõttesse ja rentida nädalavahetuseks üks auto. Tuleb välja, et see ei olegi nii lihtne. Ka teised tahavad autoga sõita ja seetõttu pidime pead norus tagasi hotelli kõmpima. Õnneks sai endale tellitud auto nädalavahetusel, mis on saabumas kahe nädala pärast. Selleks ajaks on juba plaan paigas ja saarele saab tiir peale tehtud. Kõik tähtsamad vaatamisväärsused nähtud ning väheke kultuuri endasse süstitud.
Kuna rattaid endale ei õnnestunud alla saada, siis otsustasin teha vaikse nädalavahetuse. Puhkasin oma hotellikompleksis, et uus nädal taas helgelt algaks. Nädalavahetuses ei pidanud mina pettuma. Puhata sama moodi nagu kodus aga soojal maal annab ikkagi teise tunde. Soovitan kõigile.
Järgmise korrani!
Mina olen Samuel. Mind valiti osalema Erasmus+ õpirände programmis esindama ennast ja oma kooli Tenerifel.
Õpirände programmi raames elan ja töötan siin 5 nädalat. Kõlab huvitavalt aga esimene nädal näitas, et see on vägagi rutiinne elu nagu elu Eestiski. Hommikul üles ja tööle. Pärastlõunal koju ja lõõgastuma. Erinevus seisneb ainult meeletus soojuses ja ümbritsevates palmipuudes.
Protsess Tenerifele suundumiseks algas tunduvalt varem aga põhiline arusaam reisi algusest jõudis minuni laupäeval, teisel veebruaril, kui suundusin Tallinna, et sealt juba järgneval hommikul välismaale suunduda. Kosutav julgestus pikaks reisiks pere keskis tarbitud, oli aeg suunduda lennujaama. Lennujaama saatis mind minu armas elukaaslane, kes väikese pisara, kuid innustust andva ja raudse südamega mu teele saatis. Varasemad kogemused lennukitega on näidanud, et kui võtad seda kui bussireisi, siis läheb sõit kiiremalt ja valutumalt. Nii sai ka tehtud. Väike hüpe Oslosse ja hoopis teine maailm. Kallimad hinnad ja kauguses kaunid mäed. Idüll missugune. Oleks võinud hoopis sinna paikseks jääda.
Momendis olles aeglaselt liikuv sekundiseier liikus tagantjärgi mõeldes tegelikult päris kiiresti. Aeg läks kui linnulennul ja olimegi juba uuel lennul. Seekord siis natuke pikaajalisem hüpe sai siiski valutult hüpatud ja olimegi soojal maal. Meid tervitas umbkeelne bussijuht, kes oli suhteliselt kannatamatu meid oma majutuspaika eskortima. Suureks üllatuseks oli 8-liikmelisele seltskonnale tellitud suur viiekümne kohaline buss. seadsime end mugavalt sisse ja asusime veel viimasele teekonnale sellel päeval. Pikad 10 minutit ja olimegi teisel pool lennujaama oma Apartment hosteli tüüpi majutuspaigas. Kiire info kohalikult organiseerivalt ettevõttelt ja tuppa magama.
Esimene hommik oli kätte jõudnud. Kell 6:00 äratus, sest uued praktikandid vaja kohalikus ametkonnas tööle registreerida. Asjalood, mis Eestis käivad mõne sekundiga turvatud internetisügavuses, käib siin see hoopis muud moodi. Poolteist tundi varem kohaliku Politsei ukse taga oodata tundus imelik aga kohalikud olid omas elemendis. Selleks ajaks, kui asutus avanema hakkas oli jäejekorras ootamas juba sajast inimesest koosnev rahvamass.
Kui riigiga asjad aetud oli lootust puhkama pääseda. Tuli aga välja, et ootamas on teekond kohalikku haigekassasse. Jälle kiire registreerimine ja suund võeti ettevõtete poole. Minu praktika ettevõtteks on AutovagChafiras. Las Chafirase piirkonnas asuv remonditöökoda, mis ajapikku hakkas kõige adekvaatsemana tunduma, sest üsna pea sain teada, et ka teised ettevõtted toovad oma raskemad tööd just sellele töökojale teha.
Teisel päeval hakkas rutiinne töö pihta. Esimesena anti mulle testiks eemaldada ühelt autolt mootor. Tundub, et sain päris hästi hakkama, sest edaspidi tulid mulle juba päris klientide tööd. Teise päeva ennelõunaks oli mootor maas ja käigukast sellest eraldatud.
Sääjärel juba tööd kütusesüsteemiga.
Kiire lõdvikuvahetus.
Ja seejärel tuli natuke Mercedes-Benz Vito bussi lammutada.
Ja seejärel saadeti ära hotelli päikest nautima.
Esimene päev oli uus kogemus. Teine päev juba rutiin. Õlivahetus, Õlivahetus, õlivahetus ja eesmised piduriklotsid. Väikeste pausidega oligi jälle päev õhtusse jõudnud.
Neljapäeval sama kordus ja reedel tuli üllatuseks kiire starteri vahetus. Ka siin kandis tehakse natuke halba tööd. Kui käsi ei ulatu või ei mahu starteri ergutusjuhet paigaldama, siis mässime mingi kollase juhtme sellele otsa ja libistamekuidagi moodi teise otsa ilma igasuguse kinnitamiseta starteri ergutusjuhtme otsaku külge. Tulemuseks on mitte funktsioneeriv starter, mis pärast auto käivitamist tööle jääb ja väheke kõrvetada saanud praktikandi käed sest pidevalt tööd tehes läheb starter ikka paganama kuumaks. 
Nädalavahetus oli ukse taga. Lootsime, et pärast pikka tööpäeva saab rahulikult minna kohalikku autorendi ettevõttesse ja rentida nädalavahetuseks üks auto. Tuleb välja, et see ei olegi nii lihtne. Ka teised tahavad autoga sõita ja seetõttu pidime pead norus tagasi hotelli kõmpima. Õnneks sai endale tellitud auto nädalavahetusel, mis on saabumas kahe nädala pärast. Selleks ajaks on juba plaan paigas ja saarele saab tiir peale tehtud. Kõik tähtsamad vaatamisväärsused nähtud ning väheke kultuuri endasse süstitud.
Kuna rattaid endale ei õnnestunud alla saada, siis otsustasin teha vaikse nädalavahetuse. Puhkasin oma hotellikompleksis, et uus nädal taas helgelt algaks. Nädalavahetuses ei pidanud mina pettuma. Puhata sama moodi nagu kodus aga soojal maal annab ikkagi teise tunde. Soovitan kõigile.
Järgmise korrani!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar