Esimene nädal
Esimesel päeval kui jõudsime oli aeg juba hiline. Saime eksikombel mingi teise toa, kust pidime järgmine päev välja kolima. Esmamulje esimesest toas oli väga hea. Väljaarvatud see, et seal oli ainult voodikohad kahele. Järgmisel päeval pidime varalult ärkama, et ajada korda enda paberimajandus. Olime hotelli ees kell 6.40. Sealt algas meie sõit politseisse. Jaoskond avati kell 8.00. Huvitav oli see, et inimesed tulid juba enne avamist järjekorda selleks, et saada võimalikult kiiresti jutule. Samal õhtul kolisime ümber enda õigesse tuppa. Jagasime tuba kolme hollandlasega. Kui tuppa astusime koos kahe eestlase, Teresa ja Leylaga mõtlesin, et see tuba on ka ajutine. Või noh, lootsin. Korter iseenesest oli suur, kuid see nägi kohutav välja. Sealt oleks nagu tornaado üle käinud. See ehmatas ära ja pani mõtlema, et kas ma leangi sellises laudas elama viis nädalat? Seoses toaga sai siis nö esimesed probleemid endale tekitatud, sest kohe uurisime, et ehk saaksid need neiud ennem koristada, kui me asjad lahti pakime. Hollandi neiudele aga see ei tundunud meeldivat, sest nende arvates oli korter täitsa okei. Mõtlesin, et okei ma siis lepin sellega hetkel ja ootan vaba aega, et saaksin ise veidi korda luua selles korteris. Järgmised päevad olid need, kus näidati, kus ma hakkan töötama ja kuidas mu graafik olema hakkab. Esimesed päevad olid kõige raskemad tööl, sest kõik oli nii uus ja enam ei saanud suhelda enakeeles töökaaslastega. Veidi vajas harjumist hispaanlaste naljad. Esimestel päevadel ma ei teadnud, kas peaksin nende üle naerma või nutma, sest need naljad on veidi veidrad. Vähemalt minu jaoks. Vähemalt on töökaaslased sõbralikud ja toredad. Samuti hästi abivalmid. Vajas veidi ka harjumist hispaanlaste tervitamine, kus inimene tuleb teeb mõlemale põsele musi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar